Sind ootab ees põnev ja mitmekülgne töö, suurepärased arenemisvõimalused ning eneseteostusvõimalus.

Mida me sinult ootame?

• soovi kliente igakülgselt abistada;
• head analüüsivõimet, usaldusväärsust, täpsust ja kohusetundlikkust;
• oskust töötada nii iseseisvalt, kui ka meeskonnas;
• soovi ennast pidevalt täiendada ja võtta vastu uusi väljakutseid;
• head suhtlemisoskust ja positiivset ellusuhtumist;
• soovi osaleda büroo arendamises.

Mida Sa tegema hakkad?

• konsultatsioonid klientidega;
• klientide esindamine kohtus;
• õiguslike dokumentide koostamine;
• suhtlemine erinevate ametkondadega;
• õiguslike analüüside koostamine;
• soovi korral arvamusartiklite ja õigusartiklite kirjutamine;
• soovi korral õigusalaste koolituste andmine.

Mida me pakume?

• paindlikku tööaega ja kaugtöö võimalust;
• võimalust sobitada oma tööelu pereeluga;
• huvitavat ja vaheldusrikast tööd;
• võimalust tegeleda endale meeldivate õigusharudega;
• julgeid, uudishimulikke, pühendunuid töökaaslasi;
• võimalusi erialaseks arenguks;
• konkurentsivõimelist põhipalka ning tulemustasu;
• lisaks põhipuhkusele anname Sulle ka 12 energiapäeva aastas;
• igakuine terviseturgutus tööandja poolt;
• regulaarsed ühised tegevused meeskonnaga;
• võimalust kaasa rääkida meie kiiresti areneva büroo tegemistes.

Advokaadi ametikohale ootame avaldusi kuni 08.03.2023. a, kuid vahepeal kandideerinutega võtame ühendust juba esimesel võimalusel, et leppida kokku vestlus ja teineteisega paremini tuttavaks saada.

Advokaadi tööle asumise aeg on esimesel võimalusel poolte kokkuleppel.

Ootame Sinu CV-d ja motivatsioonikirja e-postile info@pallo.ee, lisainfo +372 730 0342.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid esindab MTÜ-d Ikkagi Inimesed, kes ühendab ja abistab vaktsineerimisest tervisekahju saanud inimesi. Eile kohtusid MTÜ juht ja liikmed Sotsiaalministeeriumi esindajatega ning minister oli sisuka kohtumise lõpuks tänulik, et selline nõudlik ja põhjalik ühendus olukorra analüüsimiseks loodud on. 

MTÜ Ikkagi Inimesed eesmärgiks on vaktsiinikahju saanud inimesi aidata, et nad saaksid kiiresti õiged diagnoosid ja ravi ning samuti, et inimesed saaksid ka riigi poolt ettenähtud kindlustushüvitised tervisekahju osaliseks kompenseerimiseks.

15. detsembril 2022.a edastas MTÜ 22-leheküljelise põhjaliku märgukirja koos viidetega järgnevatele isikutele ja asutustele: Eesti Vabariigi Õiguskantsler, Riigikogu sotsiaalkomisjon, Riigikogu vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühm, Tervise- ja tööminister, Ravimiamet, Haigekassa ning teadmiseks ka järgnevatele: Eesti Vabariigi President, Riigikogu juhatus, fraktsioonid, haiglad, Eesti Haiglate Liit, Eesti Arstide Liit, Perearstide Selts, Teadusnõukoda, Terviseamet.

Märgukirjaga tõstatatud probleemide üle arutlemiseks korraldas Sotsiaalministeerium eile, 25. jaanuaril, kohtumise MTÜ-ga. Sotsiaalministeeriumist osales minister Peep Peterson, tervishoiuvõrgu juht Heli Paukson ja ministri nõunik Maris Jesse. MTÜ-d esindas selle juht Riina Kütt, mitmed liikmed ja lepinguline esindaja advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff.

Kohtumisel jagasid MTÜ liikmeid oma lugusid ministriga ning advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff tõi näiteid üldiselt, millised on need senised vastuolud ja vääriti mõistmised, mille tõttu eitavaid otsuseid vaidlustatakse. „Soovime jõuda selleni, et ka üks inimene 100 000-st, kes on saanud vaktsiinist haruldase tervisekahju, saaks oma seadusega ettenähtud hüvitise ja loomulikult ka õigeaegse ravi,“ võttis advokaat kokku eesmärgi, mille võiks loodud kindlustussüsteem täita.

MTÜ hinnangul on muuhulgas probleemiks hindamismetoodika puudulikkus, covid-vaktsiinide uudsus, arstide erinev dokumenteerimiskohustuse täitmise kvaliteet ning see, et tunnistatakse long covid sündroomi, kuid ei taheta tunnistada, et on olemas ka long post-covid vaccination sündroom. Kusjuures mõlema sündroomi puhul on täheldatud sarnaseid sümptomeid. Ministeerium ei eita, et probleeme on, kuid täpsem sisu on välja selgitamisel.

31. jaanuaril 2023 peaks valmima Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud analüüs, mis muuhulgas vastab küsimusele, kas praegune hindamismetoodika välistab kindlustushüvitise maksmise juhul, kui eluliselt inimene võiks hüvitise saada, aga puhtalt puuduliku hindamismetoodika tõttu seda ei saa.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid esindab mitmeid vaktsiinikahju saanud kliente kohtus, kes tegelikult tahaksid tegeleda paranemisega, mitte kohtuvaidlusega. Minister tõdes, et kohtuvaidlused on oluline osa ühiskonnast ning need teevadki süsteemi paremaks. Advokaat  Jaanika Reilik-Bakhoffi hinnangul peab riik proovima eriti just tervisekahjustustega inimeste probleeme ennetada. “Me ei saa panna haigetele inimestele vastutust muuta süsteemi paremaks – meie kui tervete inimeste kohustus on hoolitseda nende eest, kes seda ise ei suuda. Seega ei ole kindlasti lahendus üksnes kohtuvaidlustes, vaid tuleb leida lahendusi koostöös kohtuväliselt. Õigusriik on täpselt nii tugev, kui hästi on kaitstud ühiskonnas nõrgemad ühiskonnaliikmed,“ sõnas Reilik-Bakhoff.

Minister tõdes kohtumise lõpuks – see on hea et me täna siin oleme ja parandame süsteemi. Minister tänas MTÜ-d nende tegevuse eest, öeldes, et sellist nõudlikku patsiendi organit on meil ammu vaja olnud.

Pärast analüüsi valmimist lubas ministeerium huvigruppe kaasates teemaga edasi liikuda.

Esmaspäeval tuli ringkonnakohtust järjekordne otsus töötaja kasuks seoses Kaitseväe poolse töölepingu ülesütlemisega vaktsineerimatuse tõttu. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et töötaja töölepingu ülesütlemine on tühine. Töötaja oli töötanud Kaitseväes üle 24 aasta ja oleks varsti siirdunud pensionile. Kohus mõistis tema kasuks välja 6 kuu hüvitise ja menetluskulud.

Tartu Ringkonnakohtu peamised seisukohad otsuses:

• Praegusel juhul ei olnud hagejal maakohtu hinnangul hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt kohustust ennast vaktsineerida.
• Kohustus esitada kostja poolt silmas peetud COVID-tõend tähendab terve ja haigust mittepõdenud inimese jaoks sisuliselt vaktsineerimise kohustust.
• Riskianalüüsiga tutvumine ei muuda kostja korraldust COVID-tõendi esitamiseks iseenesest õiguspäraseks.
• Töötaja kohustust ennast COVID-19 haiguse vastu vaktsineerida ei saa ringkonnakohtu arvates tuletada ka TLS § 28 lg 2 p-st 7 ega § 15 lg 2 p-st 3. Samuti ei saa vaktsineerimiskohustust tuletada töötaja lojaalsuskohustusest. Töötaja lojaalsuskohustus (TLS § 16 lg 1) on seotud üksnes töösuhtega ega piira töötaja valikuvabadust enda suhtes tehtavate meditsiiniliste protseduuride osas.
• Tööandja huvi nõuda just vaktsineerimist ei saanud maakohtu järelduste kohaselt olla töötaja huvist kaalukam, sõltumata sellest, kas riskianalüüs sellise nõude ette näeb või mitte.
• Kostjal ei saanud töölepingu lõpetamise ajal olla teaduspõhist veendumust, et nakkusrisk ei ole ajutine.
• Kostja väide, et vaktsiinide kasutamisega, nagu mistahes muu ravimiga, võivad kaasneda kõrvaltoimed, ei ole asjakohane, sest üldjuhul saab inimene enda ravi üle ise otsustada, st ise otsustada, kas ravimi võimalike kõrvaltoimetega seotud risk võtta või mitte. Praegusel juhul selline valikuvabadus hagejal sisuliselt puudus.
• Juhul kui kostjal oli tõepoolest vaja riigi kaitsevõime säilitamiseks seda, et kõik juba tööle võetud töötajad Kaitseväes ennast vaktsineeriksid, tulnuks seda käsitleda töö ümberkorraldamisena. Vajadusel tulnuks töö tegemiseks sobimatuks muutunud (st vaktsineerimata) töötajad koondada, järgides TLS § 89 nõudeid.
• Senise kohtupraktika järgi muutub TLS § 109 lg 1 järgne hüvitisenõue sissenõutavaks töölepingu lõpetamisest ning alates sellest ajast on töötajal õigus nõuda ka viivist (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 18). Lisanduva viivise tasumise riskiga peab kostja nõude üle vaidlemisel arvestama.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on seni kõik samal teemal vaielnud inimesed saanud kohtus võidu. “Kuna samal teemal on kohtus enda õigust nõudmas veel pea 100 inimest, siis loodan jätkuvalt läbi kompromissi saabuvale õigusrahule. On arusaadav, et riigiasutuse ressurss kohtupidamiseks võrreldes tööta jäänud inimesega on võrreldamatu, kuid üksnes finantsilise võimekuse tõttu otsuseid edasi kaevata ei ole ka mõistlik,” lisas Reilik-Bakhoff.

Eelmine sarnane otsus jõustus 22. detsembril, kui Riigikohus jättis Kaitseväe kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ning jõustus Tartu ringkonnakohtu 1. juuli otsus, mille järgi oli kaitseväe töötaja töölepingu lõpetamine seoses vaktsineerimatusega tühine. 

Riigikohus jättis Kaitseväe kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ning jõustus Tartu ringkonnakohtu 1. juuli otsus, mille järgi oli kaitseväe töötaja töölepingu lõpetamine seoses vaktsineerimatusega tühine. Tegemist on esimese jõustunud kohtuotsusega seoses vaktsineerimiskohustuse kehtestamise ja sellega seoses töösuhte lõpetamisega. Samal teemal on käimas veel üle 20 endise kaitseväelase, üle 15 kiirabitöötaja ja üle 50 politseiniku töövaidlused.

22. detsember 2022.a tegi Riigikohus määruse, millega jättis Kaitseväe kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kuna kaebus oli TsMS § 679 aluste puudumise tõttu põhjendamatu. Selle määrusega jõustus Tartu ringkonnakohtu 1. juuli 2022.a otsus, mis on ühtlasi esimeseks jõustunud kohtuostuseks seoses vaktsineerimiskohustuse kehtestamise ja sellega seoses töösuhte lõpetamisega.

Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsus lühidalt:

1. Töötajale mõisteti välja 3 kuu töötasu hüvitis, viivis ning enamik menetluskulusid;
2. Kohus kinnitas, et Kaitsevägi oli loonud töötjatele kohustuse ennast vaktsineerida;
3. Tööandja ei saa nõuda ühepoolselt töötajalt vaktsineerimist, kui see pole poolte vahel olnud eelnev kokkulepe ja eeldus töökohustuste täitmiseks;
4. Kohus selgitas, et vaktsineerimiskohustust ei luba seada Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ega ka määrus nr 144 “Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”;
5. Ringkonnakohus leidis, et äärmisel juhul saaks kõne alla tulla töö ümberkorraldamine ja seetõttu töötaja koondamine, kuid mitte vallandamine;
6. Kohus leidis ka, et töötajal on õigus saada väljamõistetavalt hüvitiselt viivist alates töösuhte lõppemisest, mitte jõustunud kohtuotsusest.

Lisaks eelnevale tehti 30. novembril 2022.a esimene kohtulahend, kus kohus tunnistas kohtuotsuse resolutsioonis (seni oli seda märgitud vaid põhjendustes) PPA vaktsineerima kohustava käskkirja õigusvastaseks. 

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul oleks tänaste kohtuotsuste valguses mõistlik lõpuks ometi leida osapoolte vahel õigusrahu ning hoiduda edasistest suurtest menetluskuludest. “Meil oleks võimalik ligikaudu 100 inimese vaidlused lõpetada tegelikult kompromissiga, kui lõpuks ometi soovitaks tunnistada, et sellised kohustusliku vaktsineerimise sisseseadmised polnud õigustatud ja leida õigusrahu ning läbi selle hoida ära kõik edasised kümnetesse tuhandetesse ulatuvad menetluskulud. Seni on kõik sel teemal vaielnud isikud saanud kohtus võidu – kõik kohtunikud üle Eesti ei saa ju eksida,” lisas Reilik-Bakhoff.

Uudis ilmunud: ERR

Harju Maakohus leidis oma eilses (23.09.2022) otsuses Tallinna Kiirabi 14 vallandatud töötaja osas, et nende kõigi töölepingute ülesütlemised seoses mittevaktsineerimisega on olnud tühised ning mõistis välja töötajatele erinevas suuruses hüvitised, millest suurim küündis 16 000 euroni. Kohus ütles selgelt, et tööandjal puudub õiguslik alus nõuda vaktsineerimist.

Tallinna Kiirabi vaidlus oli 2021.a esimene suurem vaktsineerimist puudutav õigusvaidlus pärast seda, kui Tööinspektsioon pakkus välja enneolematu skeemi, kuidas tööandja võiks töötajaid mittevaktsineerimisel vallandada. Enne kohtusse jõudmist püüti asjale leida töötajate poolt igati kohtuvälist lahendust, sealhulgas asutati ka ametiühing, kuid paraku tulemusteta. Just Eesti Kiirabi Töötajate Ametiühing otsustas vallandatud töötajate eest seista ning abistada neid kohtusse pöördumisel.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff peab kohtu otsust ja õiguslikke põhjendusi loogilisteks ja arusaadavateks. “Mul on äärmiselt hea meel, et meil on olnud võimalus seista just nende meditsiinitöötajate õiguste eest, kes olid 1,5 aasta jooksul enne vallandamist andnud endast parima teiste inimeste aitamisel viirusega toimetulekul. Kohtu õiguslikud põhjendused töölepingute ülesütlemiste tühisuse osas on loogilised ja arusaadavad. On märgiline, et kohus lükkas ümber Tööinspektsiooni välja pakutud vallandamise aluse: töötajaid ei saa vallandada mittevaktsineerimise tõttu TLS § 88 lg 1 p 2 alusel,” lisas Reilik-Bakhoff.

Kohtu olulisemad seisukohad kiirabitöötajate vallandamisega seoses:

1. Tööandjal puudub õiguslik alus nõuda vaktsineerimist

• Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust seadus – vastavat sätet pole kunagi kehtinud, ei kehti praegu ning pole kohtule teadaolevalt ka lähitulevikus planeeritud kehtestada;
• Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust täidesaatva võimu määrus;
• Kostjale ei andnud vaktsineerimiskohustuse kehtestamiseks alust ka hagejatega sõlmitud töölepingud.

2. Riskianalüüs oli ülepaisutatud

• Kohus võib eeldada, et tagajärjed ei olnud tasemele IV (suured vigastused, raske tervisekahjustus, osaline püsiv puue, kutsehaigus) või tasemele V (väga rasked tagajärjed, püsiv puue, surm) vastavad;
• Kostja enda riskianalüüs nägi ette mitmeid alternatiivseid võimalusi riskide maandamiseks. Sellises olukorras ei saa pidada proportsionaalseks vaktsineerimiskohustuse kehtestamist primaarse abinõuna;
• Kostja pidas ekslikult ainuõigeks lahenduseks vaktsineerimiskohustuse kehtestamist kui meedet, millega vältida haigestumisi ja nakatumisi. On üldteada asjaolu, et COVID-19 haigusesse nakatumist ja haigestumist ei välista vastava vaktsiinikuuri läbimine. Seosetud on ka väited, et vaktsiin välistab haiguse leviku või töötajatega kokkupuutuvate patsientide nakatumise. Vaktsineerimise eesmärk saaks seega olla üksnes töötaja enda tervise kaitse;
• Riskianalüüs sätestas vaktsineerimise kohustuse, kuigi seaduslik oleks olnud luua soovijatele võimalus end vaktsineerida. Seega saanuks kostja üksnes võimaldada töötajate vaktsineerimist, mitte seda nõuda;
• Kuivõrd vaktsineerimise eesmärk on üksnes töötaja enda tervise kaitse, peab olema tagatud töötaja õigus tervise kaitsele (PS § 28), PS §-s 16 sätestatud õigus elule ja PS §-st 26 tulenev eraelu puutumatus (nt kehaline ja vaimne puutumatus). Eelviidatud õigused peavad olema tagatud ka selliselt, et isikul oleks võimalik end vabalt töölepingulises suhtes teostada (PS § 19). Seega isikul peab ka töölepingulises suhtes olema õigus oma terviseküsimustes vabalt otsuseid langetada, muuhulgas otsustada, kas ta soovib oma tervist kaitsta tööandja poolt pakutaval ja soodustatud viisil;
• Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kostja ei ole kehtestanud samalaadset kohustust mõne teise viiruse või haigusega seonduvalt ega ole ka vallandanud ühtegi töötajat põhjusel, et täitmata on mõne teise viiruse või haigusega seotud vaktsineerimiskohustus. Ometi puutuvad kostja töötajad pidevalt oma töö iseloomust tulenevalt kokku igasuguste haigustega;
• Seega leiab kohus, et kostja on riskihinnangus ning selle tegevuskavas lähtunud vääratest eeldustest ning vääralt kehtestanud operatiivtöötajatele primaarse abinõuna üksnes vaktsineerimiskohustuse. 

3. Töölepingut ei saa ühepoolselt muuta

• Kostja on kinnitanud, et tal puuduvad mistahes etteheited hagejate sisulise tööülesannete täitmise kvaliteedile. Kostja on töölepingud üles öelnud üksnes lähtuvalt asjaolust, et hagejad ei täitnud kostja poolt kehtestatud vaktsineerimiskohustust kohaselt ning tähtaegselt;
• Vaktsineerimiskohustuse kehtestamine oli kostja ühepoolne toiming. Asjaolu, et muudatus hagejatele teatavaks tehti, ei muuda seda mitmepoolseks tehinguks. Vastava kohustuse sisseviimine eeldab poolte kokkulepet (TLS § 12 – töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel);
• Kohus nõustub, et teatud ulatuses peab kostjal olema võimalik ka ühepoolselt tööohutuse nõudeid muuta (vt ka TTOS § 13 lg 2, TLS § 28 lg 2 p 6). See saab aga toimuda üksnes üksikute töövõtete või töökaitsevahendite kasutamise osas, mis ei muuda oluliselt töötingimusi ega töötaja sobivust töökohale. 

4. Tegemist ei saanud olla ka tööandja korraldusega

• Kuna vaktsineerimiskohustuse kehtestamine ei ole seaduslik, ei ole tegemist korraldusega, mida hagejad täitma oleks pidanud. Lisaks ei ole nimetatud korraldus seotud hagejate tööülesannetega, vaid pelgalt nende endi tervislike küsimustega. Vaktsineerimiskohustuse täitmatajätmist ei saa pidada ka tööandja mõistlike korralduste eiramiseks või töökohustu​ste rikkumiseks.
• Vaktsineerimiskohustuse täitmatajätmist ei saa pidada hagejate töövõimet vähendavaks teguriks. Samuti ei saa sellest järeldada hagejate töökohale sobimatust või kohanematust või nende ebapiisavaid tööoskusi.

Artikkel avaldatud lisaks: ERR, Postimees, Õhtuleht

Tallinna Halduskohus tunnistas 31.08.202. a tehtud otsusega õigusvastaseks Politsei- ja Piirivalveameti käskkirja, mille alusel vallandati kaks politseiametnikku, kuna nad ei olnud end nõuetekohaselt vaktsineerinud. Lisaks mõistis kohus politseiametnikele hüvitise 4 ja 6 kuu keskmise palga ulatuses. Politseiametnikke esindanud advokaat loodab, et tänaste kohtulahendite valguses püüab Politsei- ja Piirivalveamet leida lahendusi endiste ja praeguste teenistujatega lahkhelide lõpetamiseks, mitte ei kulutaks ressurssi edasi protsessimiseks. 

Kohtu hinnangul seisneb ametist vabastamise aluseks olnud käskkirja õigusvastasus nõudes, mida üksinda ei saa pidada otseseks vaktsineerimiskohustuseks. Samas tuli käskkirja teise punkti kohaselt lõpetada töö- või teenistussuhe teenistujaga, kes ei ole vaktsineeritud. Praktikas tõi see kaasa kaebajate vabastamise politseiteenistusest. Seetõttu oli kehtestatud nõue kohtu hinnangul mõju poolest võrdväärne vaktsineerimiskohustusega.

Kohus leidis, et rangemate meetmete kehtestamise õigus ei tähenda, et riskianalüüsi kaudu saab kehtestada üldkohustusliku vaktsineerimise nõude kõigile konkreetsetele teenistujatele ja töötajatele ühetaoliselt. Vaatamata riskianalüüsile tuleb meetmete kohaldamist ja võimalikkust ning rakendamata jätmise tagajärgi kaaluda iga konkreetse isiku suhtes eraldi.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff ootab Politsei- ja Piirivalveameti poolt kohtulahendite valguses lahendusi, kuidas oleks mõistlik endiste ja praeguste teenistujatega lahkhelid lõpetada. “Politsei- ja Piirivalveameti töötajatest ja teenistujatest on kohtuvaidlustes hetkel ligikaudu 60 inimest. Enamikul neist õnnestus kohtu abil korduvaid esialgse õiguskaitse taotlusi tehes ja neid kahes astmes vaieldes oma töökoht säilitada. Siiski on täna, mil neilt enam vaktsineerimist ei nõuta (nõue kehtis vaid paar kuud), vaidluse all, kes peaks hüvitama menetluskulud. Selles osas ootame kahes vaidluses Riigikohtu seisukohta ning kahes asjas on menetlused peatatud. Eelnevast tulenevalt on kolmapäeval kahe teenistuja vabastamise osas tehtud otsused märgilise tähtsusega, kuna kohtu põhjendustest nähtub, et tegelikkuses ei saanud vaktsineerima kohustav käskkiri olla õiguspärane – õigusvastase käskkirja tekitatud kohtukulud tuleks aga hüvitada Politsei- ja Piirivalveametil. Ootaksin ka PPA poolt lõpuks lahendusi oma endistele ja praegustele teenistujatele asjade lahendamise ja vigade tunnistamise näol,“ sõnas Reilik-Bakhoff.

Kohtu olulisemad seisukohad politseiametnike ametist vabastamisega seoses:

• Kohus on seisukohal, et vaktsineerimine ning sellega seotult vaktsineerimata isikute teenistusest vabastamine ei saa olla põhiõiguste riivamise legitiimne eesmärk.
  
• Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Kohtu hinnangul on ilmne, et vaktsineerimine ei välista inimese poolt koroonaviiruse edasikandmist ega tema haigestumist. Ka vaktsineeritud teenistuja on nakkusohtlik ning võib ise haigestuda.
  
• Vaktsineerimine saanuks sel hetkel teadaoleva teabe alusel olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, kuid mitte kohustuslik ning ennekõike eesmärgiga aidata kaasa teenistujate raske haigestumise ärahoidmisele, mitte niivõrd viiruse levikule.
  
• Puuduvad igasugused analüüsid ja andmed selle kohta, kas ja mil moel on vaktsineerimine kollektiivis rasket haigestumist ära hoidnud.
  
• Kohtule ei nähtu veenvaid põhjendusi ega ka kaalutlusi, kuidas vaktsineerimata teenistujate teenistusest vabastamine aitab tagada sisejulgeolekut.
  
• Viidates aga teenistussuhte ajutisele peatamisele kui ressursi ebaotstarbekale kasutamisele, on PPA vastuoluline, arvestades, et pikaaegse staažiga ametniku teenistusest vabastamine on ressurssidele ja riigi julgeolekule märksa negatiivsema mõjuga kui teenistussuhte ajutine peatamine (uue teenistuja värbamisvajadus, koolitamisvajadus, väljaõpe jm).

Artikkel on leitav: Delfis, err.ee

Kohus viitas oma 31.08.2022. a otsuses muuhulgas, et riskianalüüsi kaudu ei saa kehtestada üldist vaktsineerimise kohustust ning rahuldas möödunud aasta septembris vallandatud kaitseväelase kaebuse, mõistes talle välja 12 kuu suuruse hüvitise. Advokaadi sõnul on tegemist märgilise otsusega, kuna samasisulisi vaidlusi on lahendamisel veel paarkümmend.

Kohus leidis, et teenistuja vabastamine oli põhjendamispuuduste ja kaalutlusvigade tõttu õigusvastane. Lisaks oli vaktsineerimise nõue konkreetse teenistuja suhtes ebavajalik, ebasobiv ja ebaproportsionaalne. Kohus nõustus kaebajaga ka selles osas, et vabastamise aluseks märgitud „muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu“ ei ole kohane, kuna vaktsineerimiskohustus ei tulene ühestki seadusest.

Kohtu hinnangul oli vaktsineerimisele suunatud meetmete eesmärgiks seatud vaktsineerimine ise, märkides järgnevat: „Kohus osundab siiski, et üksnes ja ainult vaktsineerimisele suunatud meetmed, mis on seotud meetme rakendamata jätmisel teenistusest vabastamise tagajärjega, viitavad üheselt asjaolule, et vaktsineerimine ise on seatud eesmärgiks. Kohus on seisukohal, et vaktsineerimine ning sellega seotult vaktsineerimata isikute teenistusest vabastamine ei saa olla põhiõiguste riivamise legitiimne eesmärk. Tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse tagamise abinõuga ning põhiõigusi riivava piiranguga. Kohus rõhutab, et põhiõigusi riivavaid piiranguid ei saa kehtestata piiramise enda pärast. Samamoodi ei saa piirangute kehtestamise eesmärki siduda piirangute puudumisega. Sel põhjusel ei ole vaidlustatud käskkirjade eesmärgid legitiimsed ning juba siinkohal järeldub, et sellisele eesmärgile suunatud piirangud ei saagi olla proportsionaalsed.“

Kaitseväelast esindava advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff peab antud otsust märgiliseks ja oluliseks, kuna samasisulisi vaidlusi on veel kümneid. „Tegemist on esimeste avalikus teenistuses olevate teenistujate osas tehtud otsusega Kaitseväe kontekstis, kuid lahendamisel on veel paarkümmend samasisulist kaebust – seega tegemist on üsna märgilise otsusega. Loodan, et sel sügisel inimesi vaktsineerimatuse tõttu ametist ei vabastata ja Kaitsevägi ning ka teised avalik-õiguslikud asutused teevad kohtuotsusest omad järeldused. Minu hinnangul oleks tänases olukorras ja teadmistes igati riigimehelik sõlmida endiste teenistujatega rahu ja kompromissid, et ressurssi enam mitte raisata ja tegeleda teiste riigi jaoks oluliste küsimustega,“ sõnas Reilik-Bakhoff.

Kohtu olulisemad seisukohad kaitseväelase ametist vabastamisega seoses:

• Vaktsineerimine saanuks sel hetkele teadaoleva teabe alusel olla üks ennetav meede teiste meetmete seas, kuid mitte kohustuslik ning ennekõike eesmärgiga aidata kaasa teenistujate raske haigestumise ärahoidmisele, mitte niivõrd viiruse levikule.
• Keeldudel ja käskudel peab nende tegelikku prognoositavat mõju arvestades olema põhjuslik seos nakatumise vähenemisega ja haigestumise ärahoidmisega. Käesoleval juhul vastustaja pole isegi mitte väitnud (rääkimata tõendamisest), et tema seatud piirangutel oleks vahetu seos nakatumiste vähenemisega ja raske haigestumise vähenemisega kollektiivis.
• Seejuures ei nähtu vaidlustatud käskkirjadest mistahes põhjendusi ega ka kaalutlusi, kuidas vaktsineerimata teenistujate teenistusest vabastamine aitab riigikaitsevõimet säilitada – arvestades argumente, et teenistujate rasket haigestumist aitab vältida vaktsineerimine ning asjaolu, et Kaitseväe vaktsineeritus oli 21.10.2021. a seisuga 98%, ei saanud üksikud immuniseerimata kaitseväelased kujutada endast tõsist ohtu riigi kaitsevõimele ning inimeste eludele ja tervisele.
• Pikaaegse teenistuja teenistusest vabastamine omakorda pigem pärsib riigi kaitsevõime tagamist, kui et aitab sellele kaasa.
• Jäigalt ja üksnes vaktsineerimisele sundimine ja vaktsineerimisega mittenõustumisel teenistusest vabastamine ei ole praegusel juhul olnud proportsionaalne.

Vaktsiinikahju hüvitamise taotluste vastuvõtmine algas 1. mail 2022 ning esimesed otsused vaktsiinikahjude hüvitamise ja hüvitamisest keeldumise osas on Eesti Haigekassa poolt ka juba tehtud. Advokaadibüroo Pallo&Partnerid poole on pöördunud esimesed keeldumise otsuse saanud inimesed ning olukorraga tutvunud advokaadid on veendunud, et Eesti Haigekassa on tõlgendamas valesti ravimiseadust kindlustusjuhtumi definitsiooni osas ning määrus tervisekahjustuse tunnuste raskusastme kohta võib olla ületanud volitusnorme. Advokaat Jaanika Reilik -Bakhoffi sõnul peab selline ilmselge väärpraktika lõppema esimesel võimalusel. 

Alates 1. maist 2022 saavad aasta jooksul taotluse vaktsiinikahjude hüvitamiseks esitada ka need inimesed, kes on eelnevalt vaktsineeritud ning raske tervisekahjustuse saanud, või pärijad, kelle lähedane on vaktsiinikahju tõttu surnud. Otsus tuleb Eesti Haigekassal teha 150 päeva jooksul.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi kommentaar:

Nii otsustes kui ka Eesti Haigekassa kodulehelt on nähtav, et üheks kindlustusjuhtumi eelduseks on „arst on tervisekahjustuse dokumenteerinud“. Tegemist ei ole aga seadusest tuleneva kindlustusjuhtumi eeldusega, vaid tegemist on tervise- ja tööministri 25.04.2022. a määrusega nr 36 kehtestatud tervisekahjustuse tunnuse kriteeriumiga. Sellise seaduse vale tõlgendamisega võidakse nii mõnedki tervisekahjustuse saanud inimesed hüvitise saamisest elimineerida, kui arst ei ole nende tervisekahjustusi dokumenteerinud ning selline väärpraktika peaks lõppema esimesel võimalusel.

Teiseks oluliseks probleemiks on seesama tervise- ja tööministri määrus, mis vähemalt esmasel vaatlusel tundub olevat vastuolus ravimiseadusest tuleneva volitusnormiga. Jääb mulje nagu määrus on loodud välistamaks hüvitise saamine enamikel tervisekahjustuse saanud isikutel, kuid siiski jätta võimalus kohustusliku vaktsineerimise taustal viidata, et loodud on justkui toimiv kindlustus. JOKK skeem?

Viidatud määruses nimetatud „tunnused“ ei saa olla tervisekahjustuse tunnusteks. Kui vaadata teisi sarnasid tervisekahjustuste raskusastmeid kirjeldavaid akte, on erisus tähelepanuväärne. Näiteks liikluskindlustuse seaduse lisa „Tervisekahjustuste liigitus raskusastemete kaupa“ näeb ette konkreetsed tervislikud seisundid, mida loetakse kergeks ja mida raskeks ning mida on objektiivselt võimalik meditsiiniliselt tuvastada: näiteks põrutus, silmavigastus, kurtus, ajuvigastus jne. Sarnane lähenemine on ka Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määruses nr 266, kus on samuti loetletud 3. peatükis konkreetsed tervisekahjustuse tunnused: näiteks kuulmiskadu, raseduse kaotus, psüühikahäire jne. 25. aprilli 2022. a määruses nr 36 on aga tervisekahjustuse tunnuseks näiteks arsti poolne tervisekahjustuse dokumenteerimine – ehk kui keegi küsib, milline tervisekahjustus isikul on, siis vastus sellele küsimusele oleks määruse nr 36 järgi, et „arsti dokumenteeritud“. Lisaks on määruse nr 36 kohaselt tervisekahjustuse tunnuseks, et isik peab vaktsiinikahjustuse tõttu viibima haiglas või vajama ambulatoorset või päevakirurgilist protseduuri/operatsiooni või taastusravi. See on aga otseselt vastuolus ravimiseaduse mõttega, mille kohaselt hinnatakse alles hilisemas protsessis, kas tervisekahjustusel on tõenäoline seos vaktsiiniga – määrusega nr 36 on aga selline kaalutlusõigus juba eos välistatud. Tervisekahjustuse tunnuseks ei saa olla ka asjaolu, kas isikule on välja kirjutatud ravimeid – see ei määra kuidagi patsiendi seisundit, kuna on võimalik, et ravi on jäänud saamata või ei saagi tekkinud terviseprobleemi ravida. Kõik eelnev viitab, et määruses on ületatud volituse piire ning tervisekahjustuse tunnuste defineerimisel on asutud kitsendama seadusega määratud kindlustusjuhtumi sisu.

Viidatud probleemid on muidugi alles esimesed pinnapealsed probleemid, tegelikkuses esineb ka mitmeid sisulist laadi probleeme. Minule on teada näiteks juhtumid, kus algselt enne vaktsiinikindlustuse loomist on mõnda vaktsineerimise järgselt avaldunud terviseprobleemi peetud Ravimiameti poolt vaktsiiniga seotuks, ent pärast kindlustuse kehtima hakkamist on hakatud seda eitama ning ka juhtumid, kus terviseprobleemi seost vaktsineerimisega ei peeta piisavalt tõenäoliseks lihtsalt seetõttu, et taolisest terviseprobleemist on teatatud vaid mõned kümned korrad.

Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et vaktsiinikahjude kindlustus peaks ka tegelikus elus toimima selliselt, et inimesed, kes on andnud oma panuse ühiskonda, kas vabatahtlikult või riigi poolse „müksamisega“, saaksid neile määratud rahalise abi tervisekahjustusega koos elamiseks ning võimalusel ka tervenemiseks.  

Artikli autor: Jaanika Reilik-Bakhoff

Artikkel avaldatud lisaks Postimehes.

Olenemata ametikohast, ootab Sind ees põnev ja mitmekülgne töö, suurepärased arenemisvõimalused ning eneseteostusvõimalus.

TÖÖD SAAB:

ADVOKAAT

JURIST

Mida me Sulle pakume?

• paindlikku tööaega ja kaugtöö võimalust;
• huvitavat ja vaheldusrikast tööd;
• julgeid, uudishimulikke ja pühendunuid töökaaslasi;
• võimalusi erialaseks arenguks;
• võimalust liikuda juristist partneriks;
• konkurentsivõimelist põhipalka ning tulemustasu;
• lisaks põhipuhkusele anname Sulle ka 12 energiapäeva aastas;
• tervisega seotud toetused.

Mida me Sinult ootame?

• head analüüsivõimet, usaldusväärsust, julgust, täpsust ja kohusetundlikkust;
• oskust töötada nii iseseisvalt, kui ka meeskonnas;
• omandatud (advokaat/jurist) või omandamisel (jurist) magistrikraadi õigusteaduses;
• head suhtlemisoskust ja rõõmsameelsust;
• empaatiavõimet ja huvi tegeleda erinevate õigusvaldkondadega.

JURISTI AMETIKOHT

Mida Sa tegema hakkad?

• õiguslike dokumentide koostamine;
• päevakohastel teemadel artiklite kirjutamine;
• büroo dokumentatsiooni (erinevad juhendid) kaasajastamine.

ADVOKAADI AMETIKOHT

Mida Sa tegema hakkad?

• suhtlemine kohtutega, klientidega ja muude ametkondadega;
• esindamine kohtus;
• õiguslike dokumentide koostamine.

Ootame avaldusi kuni 03.08.2022. a ja vestlused toimuvad alates 10.08.2022.a.

Kes soovib advokaadi eksamiks patrooni nõusolekut ja büroo kinnitust tööle võtmise kohta, peab sooviavalduse esitama hiljemalt 03.07.2022. a ning alates 04.07.2022. a toimuvad vestlused kandidaatidega.

Juristi tööle asumise aeg on alates 01.09.2022. a ja advokaadi tööle asumise aeg on alates 01.10.2022. a, kokkuleppel on võimalik algusaega muuta.

Ootame Sinu CV-d ja motivatsioonikirja e-postile info@pallo.ee, lisainfo +372 730 0342.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid esitas Pärnu Haigla endise töötaja nimel apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Haigla vastu asjas, kus töötajale kehtestati töötaja tervist silmas pidades ebasobiva viisiga testimine. Esimese astme kohus otsustas, et haiglal oli see õigus ühiskonna huve silmas pidades. Advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul oli esimese astme otsus äärmiselt üllatav, kuna kehtiv õigus ei luba sellist vallandamist.

Pärnu Haigla vaktsineerimata töötaja pidi nina-neeluproovi võtmisega end testima iga töönädala lõpus ning kuna kõnealune meetod töötajale tervisest tulenevalt ei sobinud, soovis ta kasutada enda tervisele sobilikumat kurgukuristamise meetodit. Seda aga talle ei võimaldatud ja töötaja vallandati loetud päevad pärast nõude kehtestamist, kaalumata ühtegi teist võimalust ning arvestamata, et töötaja oli täitnud oma tööülesandeid läbi mitme covid-laine probleemideta.

Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonikaebuses seisab, et kohus ei ole analüüsinud töötaja tööülesandeid, testimisnõude põhjendatust, sh kuidas ja millal see kehtestati, miks ei olnud võimalik tööd ümber korraldada või kasutada töö tegemisel isikukaitsevahendeid ning veelgi enam – kohtu hinnangul tuli tõlgendada kehtivat õigust töötaja kahjuks, seega ei olnudki kohtul võimalik teha asjas õiget otsust.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaadi Jaanika Reilik-Bakhoff’i sõnul oli esimese astme otsus äärmisel üllatav, kuna kehtiv õigus ei lubaks sellist vallandamist. “Kohus leidis, et seni kehtinud õigus ja selle tõlgendamine ei ole asjas kohaldatav, kuna varasemalt ei ole esinenud koroonaviirusepandeemiat. Samas ei selgitanud kohus, miks peaks koroonaviiruse valguses olema õigus tõlgendada seadusi töötaja kahjuks,” lisas Reilik-Bakhoff.

Tervishoiutöötaja leping lõpetati möödunud aasta maikuus päevapealt TLS § 88 lg 1 p 2 alusel kohanematuse tõttu viitega asjaolule, et töötaja polnud ennast vaktsineerinud ning keeldus tööandja hinnangul testimisest, mistõttu ei saanud tööandjalt hea usu põhimõtte järgi oodata töötajaga töösuhte jätkamist. 

Antud kohtuasjas esindab kaebajat Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff. Kaebaja menetluskulusid on osaliselt rahastanud MTÜ Eesti Tsiviilallianss, mis on kodanikualgatuse korras Covid-19 kriisis ellu kutsutud ühendus eesmärgiga tagada VV korraldusega kehtestatud meetmete ja piirangute õiguspärasus.

Artikkel avaldatud: Postimees