Valvekaamerate paigaldamise puhul peab paigaldaja järgima isikuandmete kaitset puudutavaid nõudeid ja reegleid. Kusjuures relevantne pole mitte niivõrd see, et kaamera üleüldse paigaldati, vaid see, mida paigaldatud kaamera jäädvustab. Näiteks juhul kui valvekaamera vaatevälja jääb rangelt valvekaamera paigaldajale kuuluv ala (nt ainult enda eramaja ukseesine või terrass), on tegemist valvekaamera paigaldamisega enda isiklikul otstarbel ning alljärgnevad reeglid kaamera paigaldajale ei kohaldu. Kui aga valvekaamera vaatevälja jääb lisaks veel kellelegi teisele kuuluv ala või üleüldse avalik ruum (nt tänav või kortermaja parkla, mille filmimisel pole võimalik tagada, et kaamera vaatevälja kolmandad isikud ei satu), saab kaamera paigaldanud füüsilisest isikust automaatselt isikuandmete töötleja Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Selleks, et isikuandmete töötlemine oleks sellisel juhul õiguspärane, peab korteriomanik isikuandmete töötlejana viima läbi õigustatud huvide kaalumise ning paigaldama ka teavitussildid kaamera olemasolu kohta. Lihtsustatult öeldes peab õigustatud huvi kaalumisel potentsiaalne isikuandmete töötleja võrdlema enda huvide kaalukust selle isiku huvide kaalukusega, kes veel kaamera vaatevälja jääda võib. Õigustatud huvi kaalumise kohta on vaja koostada spetsiaalne dokument, millega vajadusel nii kolmandad isikud kui ka Andmekaitse Inspektsioon tutvuda saavad. Oluline on rõhutada, et tegemist ei ole pelgalt formaalsusega, vaid õigustatud huvi kaalumisest peab nähtuma sisuline analüüs, mille tulemusena peab isikuandmete töötleja olema jõudnud järeldusele, et valvekaamera paigaldamisele puuduvad piisavalt tõhusad alternatiivsed meetmed ning et valvekaamera paigaldamine ei riiva liigselt teiste isikute õigusi.
Kui soov valvekaamerate paigaldamiseks on aga korteriühistul, kohaldub ülalviidatud olukorrale lisaks isikuandmeid puudutavatele õigusaktidele ka korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Kusjuures ka korteriühistu peab läbi viima õigustatud huvide kaalumise ja paigaldama teavitussildi.
See, kas ja millisel moel tohib korteriühistu valvekaamera paigaldamise otsuse teha, sõltub sellest, kas valvekaamera paigaldamine kuulub korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase valitsemise alla või mitte. Nimelt sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 35 lg 1, et kui küsimus kuulub korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase valitsemise alla, võivad korteriomanikud sellise küsimuse üle otsustada häälteenamuse alusel, kui just korteriühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud rangemaid nõudeid. Nii võib korteriühistu põhikirjas olla ette nähtud, et ka tavapärase valitsemise küsimustes tuleb otsused vastu võtta näiteks kõikide korteriomanike kokkuleppel. Kui aga põhikirjast sellist rangemat nõuet ei tulene, võib korteriühistu valvekaamerate paigaldamise otsuse võtta vastu häälteenamuse alusel.
Riigikohus on oma 29. oktoobri 2020. a kohtumääruses kohtuasjas nr 2-18-11279 toonud välja tingimused, millal võib valvekaamerate paigaldamise otsustamine olla tavapärase valitsemise küsimus. Olulisim tingimus otsustamisel on see, kas korteriomanike õigus privaatsusele on ka valvekaamera paigaldamisel piisavalt tagatud. Riigikohus on viidanud, et korteriomanike õigus privaatsusele on piisavalt tagatud näiteks siis, kui „kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavad kaamerad paigaldab ühistu ja kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, näiteks süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada (sh reaalajas jälgida) ega avalikustada.“ Kui eelviidatud tingimused on täidetud, piisab valvekaamerate paigaldamiseks korteriomanike häälteenamusest.
Kui korteriühistu aga jäädvustatud videomaterjali kasutamist kuidagi piirata ei plaani, on tegemist juba suurema riivega korteriomanike privaatsusõigusele ja sellisel juhul võib valvekaamera paigaldamine olla juba kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmine. Kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmiseks on vajalik aga lisaks õigustatud huvi olemasolule ka korteriomanike kokkulepe ehk kõikide korteriomanike nõusolek. Et korteriomanikel on õigus nõusolek igal ajal tagasi võtta, ei pruugi selline lahendus olla jätkusuutlik.
Juhul kui korteriühistu on kaamerate paigaldamise otsuse ikkagi vastu võtnud, kas siis korteriomanike häälteenamuse või kõikide korteriomanike nõusolekul, peab korteriühistu koostama ka eraldiseisva kaamerate kasutamise korra, milles sisaldub informatsioon kaameraga salvestatud isikuandmete töötlemise kohta. Minimaalselt peavad sellises dokumendis olema toodud järgnevad andmed:
- vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed;
- isikuandmete töötlemise eesmärk, kus on määratletud konkreetsed ohud varale ja isikutele;
- isikuandmete töötlemise õiguslik – eelviidatud „õigustatud huvi“;
- kellel on ligipääs salvestistele – üldine reegel on see, et ligipääs salvestistele peaks olema nii vähestel inimestel kui võimalik;
- isikuandmete säilitamise aeg – ehkki korteriühistul on õigus ise otsustada, kui kaua salvestisi säilitatakse, peab kokkulepitud aeg olema põhjendatud ja igal juhul nii lühike kui võimalik;
- isiku õigus tutvuda enda kohta käivate töödeldavate isikuandmetega ja õigus saada teavet sellise töötlemise asjaolude kohta;
- teave, et juhul kui keegi leiab, et valvekaamera jälgimisega on tema õigusi rikutud, on tal õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile.
Lisaks kaamerate kasutamise korrale peab korteriühistu valvekaamerate paigaldamisel panema nähtavale kohale ka teavitussildi valvekaamera kasutamise kohta. Teavitussildil peavad minimaalselt nähtuma:
- vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed;
- isikuandmete töötlemise eesmärk;
- isikuandmete töötlemise õiguslik alus;
- viide sellele, kuidas on isikul võimalik tutvuda ülalviidatud kaamera kasutamise korraga.
Artikli autor: Eliis Tischler