Viimased paar kuud on olnud ärevad seoses uue koroonaviiruse levikuga maailmas. Sel nädalal on teema muutunud eestlaste seas veelgi aktuaalsemaks, kuna viiruselevik on järjest jõulisemalt meie riigile lähenemas. Eestlased reisivad palju ning kui tavapäraselt sõlmitakse reisikindlustus mõttega, et reisile kulutatud summad oleks kaetud ja mingisugune minimaalne kaitse olemas, siis täna tuleks oma otsused teha olulisemalt teadlikumalt ning ka juba tehtud otsused üle vaadata.
Avaldatud hinnangud reisikindlustuse kehtivuse osas koroonaviirusele on olnud veidi ühekülgsed ning reisijate õigusi välistavad, millega ei tahaks siinkohal lõpuni nõus olla. Teadlikke otsuseid tehes on võimalik oma riske maandada kindlustuse abil ka keerulisemates olukordades. Seoses koroonaviirusega on ilmselt kõige olulisemateks kindlustuskaitseteks meditsiiniabikindlustus ning reisitõrge. Lisaks on kindlustusseltse, kes on pakkuma hakanud uut lisakaitset, milleks on omal soovil reisi tühistamise kaitse. Järgnevalt väike ülevaade, mida nende kaitsete valimisel lisaks tavapärasele täna silmas pidada.
MEDITSIINIABIKINDLUSTUS
Meditsiiniabikindlustuse poole pealt tuleks kindlustustingimused üle vaadata selle pilguga, kas välistatud on nakkushaigused või ainult epideemia/pandeemia. Kui reisitingimustes on välistatud igasugused nakkushaigused, siis tuleb tunnistada, et koroonaviiruse osas kaitse puudub. Kui välistatud on vaid epideemia/pandeemia, siis seni, kuni kuskil pole nimetatud olukorda välja kuulutatud, on kaitse olemas.
Kui tulevikus peaks epideemia/pandeemia olukord tekkima, siis tuleb jälgida, kas see on ülemaailmne või territoriaalselt piiratud. Kui tegemist on kitsamas ringis esineva olukorraga, siis teistes riikides peab kaitse ikkagi laienema. Kui olukord on teatud riigi ühes konkreetses osas, siis peab ülejäänud riigis kaitse laienema ning ei ole pädev väita, et kui ühes hotellis on karantiin, siis tähendab, et terves riigis on epideemia, mis välistab kindlustuskaitse. Vaidluse korral tuleb tõlgendada, kas piiratud alal karantiini kehtestamist saab üldse lugeda epideemiaks nagu täna mõned kindlustusseltsid väidavad. Vaidluse korral tuleb ka mõista, et tegemist on tüüptingimusega, mida tuleks vaidluse korral tõlgendada tarbija kasuks.
Kindlustusseltside tingimused erinevad ka selle poolest, et mõned seltsid piiravad haiguspäevade arvu, mõned mitte. Kui jäätegi kuskil ootamatult koroonaviirusesse (ning kindlustuskaitse on olemas) ning ravi kestab nt 14-21 päeva, aga teie kindlustus katab vaid 10 päeva, siis võite olla ebameeldivas seisus, kus peate osa kulusid ikkagi ise kandma. Teised seltsid on piiranud seda mõistlikkuse ja vajalikkuse printsiibiga ehk kui ravi on ikkagi pikemalt vajalik, siis on see ka hüvitatav. Mõned seltsid nõuavad raviarvete, mis ületavad mingi kindla summa (nt 1000 euro) piiri, kooskõlastamist. Seega tuleks oma reisikindlustuse tingimused üle vaadata ka selles osas, kui suures ulatuses on kaitse olemas ning kas teile on pandud lisakohustusi nt kooskõlastamise näol. Jällegi, kui olete raskes seisnudis ning teil ei ole kooskõlastamine võimalik, siis ei tähenda see seda, et kindlustusandjal puuduks automaatselt hüvitamise kohustus.
REISITÕRGE
Reisitõrke kaitse kohaldub, kui reis jääb ära, katkeb või hilineb ning seda enamasti kitsalt kindlustustingimustes loetletud põhjustel. Reisitõrke kindlustus peab olema sõlmitud olenevalt seltsist enamasti 48-72 tundi enne reisitõrke põhjuse ilmnemist.
Reisitõrke osas tuleb vaatada üle, kas on üldvälistusi või spetsiifilisi välistusi seoses epideemia/pandeemia, nakkushaiguste või ametivõimude tegevusega (sh ka nt eriolukorra kehtestamisega). Seltside tingimused on reisitõrke korral sarnasemad ning tuleb tõdeda, et enamike seltside puhul on välistatud sellised juhtumid nagu koroonaviiruse tõttu lendude tühistamine või muu transpordivahendi (nt rongiliikluse) liikluskeeld haiguskollete lähedusse ning karantiini kehtestamine reisisihtkohas. Siiski, kui hästi otsida, on Eestis ka seltse, kelle tingimused võiksid nimetatud olukordasid katta.
Ilmselt on täna kõige raskem anda hinnangut sellele, kes peaks katma karantiini kehtestamisega seotud kulud, kui terve inimene on karantiinis ning tal tekivad täiendavad kulud majutusele ning vajalik on osta hiljem uus lennupilet tagasi kodumaale. Selle tõlgendamine on ilmselt juhtumipõhine. Iseenesest võiks karantiinis olekut teatud tingimustel pidada meditsiiniabikindlustusega kaetuks ning reisipikendamisest tulenevad kahjud ning tagasilennu kahjud tuleks sel juhul kindlustusandjal katta. Piiratud võib olla reisi pikenemisest tuleneva hüvitise päevade arv, mis erineb seltsiti.
OMAL SOOVIL REISI TÜHISTAMISE KAITSE
Tegemist on Eestis üsna uudse kindlustuse lisaga, mis tänases olukorras on väga omal kohal neile, kes soovivad lähiajal reise planeerida või on juba ostnud. Kiiresti muutuvas maailmas on nimetatud lisakaitse kindlasti omal kohal ka tulevikus.
Tegemist on lisakaitsega, mis tagab kindlustusvõtjale selle, et kui ta ikkagi otsustab reisile mitte minna või reisil olles otsustab reisi katkestada, olenemata põhjusest (sh nt koroonaviiruse leviku suurenemine või hirm selle ees), siis võib reisist loobuda. Kindlustused hüvitavad sel juhul 70% reisimaksumusest, mitte 100% nagu reisitõrke korral. Arvestades aga, et perega reisides ulatuvad kulutused tuhandetesse eurodesse, siis on ka 70% hüvitamine reisijate poolt vaadatuna kindlasti tänuväärt.
See lisakaitse tuleb soetada üsna ruttu pärast reisi broneerimist: olenevalt seltsist varieerub see aeg kahest kalendripäevast kahe nädalani pärast esimest reisiga seotud kulu tegemist. Seega, kes täna on juba reisi ostnud, kuid 2 nädalat ei ole veel möödas, on see võimalus veel olemas. Oluline on välja selgitada, millal peate kindlustusandjat oma otsusest teavitama. Mõnel seltsil kehtib kaitse ka reisi ajal, kui samas teisel vaid enne reisi algust ning teavitus tuleb saata nt 72 tundi enne reisi algust.
MITME KINDLUSTUSE KOMBINEERIMINE
Paljud inimesed ei tea või ei kasuta võimalust saada parim võimalik kaitse kombineerides mitut erinevat reisikindlustust. See tähendab, et kui leiate, et on kaks või ka kolm erinevat seltsi, kelle tingimused kõik kokku kataks teie hinnangul enamiku teie riskidest, siis võib kindlustused osta ka erinevatelt seltsidelt. Näiteks kui täna on reis ostetud ja ka reisikindlustus sõlmitud, aga avastate, et juba ostetud reisikindlustus siiski ei taga, et kõik teie riskid oleks kaetud, siis on teil võimalik osta endale teisest seltsist kindlustus juurde. Kui leiate, et juba ostetud kindlustus on teile täiesti ebavajalik, siis saate uurida, kas nimetatud kindlustusest on ka veel võimalik loobuda – enamasti saab seda enne reisiperioodi algust teha. Kui olete kindlustatud mitme seltsi poolt ja toimub kindlustusjuhtum, mis on mitme seltsi poolt hüvitatav, siis on teil kohustus neid seltse teavitada ning sellisel juhul saate hüvitise igast seltsist proportsionaalselt.
Kokkuvõtteks võib öelda, et teadvustades enda riske ning tehes nendest lähtuvalt oma kindlustamisotsused, on võimalik ka tänases kiiresti muutuvas maailmas käia reisimas ning ootamatuste korral olla hästi kindlustatud. Täna peaks aga kindlasti tegema veidi rohkem eeltööd kui tavapärases olukorras. Kui ka pärast head eeltööd tekib siiski vaidlus kindlustuskaitse osas, tasub olukorda kindlasti olenevalt juhtumist, sh tüüptingimuse õiguspärasest kohaldamisest konkreetsele olukorrale, analüüsida.
Artikkel on avaldatud Postimehes.