Maailmas hetkel toimuv (eriolukorrad ning liikumispiirangud) on ühiskonna jaoks väga uus ning kellelgi pole lõpuni häid vastuseid, kuidas mingit olukorda peab lahendama. Isegi Eesti õiguskantsler on öelnud, et Valitsuse kehtestatud eriolukorrale ning meetmetele saab kõige paremini hinnangu anda hiljem.
Sedavõrd hämmastavam on minuni jõudnud informatsioon nagu mõned (õnneks mitte kõik) kindlustusseltsid annavad oma kindlustatud isikutele telefoni teel eksitavat informatsiooni nagu neil ei ole mõtet reisikindlustuse kahjunõude avaldusi neile üldse saata, kuivõrd WHO juht on nimetanud toimuvat pandeemiaks ning inimesed peaksid mõistma, et neil justkui polekski reisikindlustust. Ka kindlustuste kodulehtedelt võib leida infot nagu kindlustuskaitse on välistatud ka kaudse seose korral koroonaviirusega. Veelgi huvitavamaks teeb sellise tõlgenduse asjaolu, et kui nõustuda kindlustusseltside sellise lähenemisega, siis ei peaks täna nii mõnigi teine kindlustus kehtima, nt kodukindlustus, kasko jne, sest nii mõnelgi kindlustusseltsil on pandeemia välistatud üldtingimustega, mida kohaldatakse kindlustusseltsi kõigile eriliiki kindlustuslepingutele.
Olles tutvunud erinevate kindlustusseltside tingimustega ning teades, et tegemist on eelkõige tüüptingimustega ning et kindlustustingimusi tuleb kohaldada koos asjakohaste kindlustusõiguse põhimõtetega, ei saa kindlasti sellist seisukohta jagada. Kindlustusseltsil on kohustus vaadata kõik juhtumid üksikult üle ning hinnata kindlustusjuhtumile laienevat kaitset iga juhtumi põhjal eraldi. Eriolukord annab riigile erinevaid võimalusi tegeleda hädaolukorra tõrjumisega, kuid ei muuda kehtetuks põhiõigusi, seadusi ning eraõiguslikke lepinguid, mistõttu kindlasti ei saa öelda, et kindlustuslepingud pandeemia ajal ei kehtiks.
Tänases segases olukorras on kõik mõisted vaja ülehinnata ning võimalik, et need mõisted vajavad hindamist just tagantjärele: Mis tähendab pandeemia või epideemia? Kus see täpsemalt eksisteerib? Kas see tegelikult ka eksisteerib või on tegemist vaid pandeemia ja epideemia ohu ning selle tõrjumisega? Kuidas tekkinud olukord muudab kindlustusriske ning kes peaks need riskid enda kanda võtma, kas kindlustusseltsid või tarbijad? Kas tarbijatele info jagamine nagu kahjunõuete esitamine pole vajalik, kuna kindlustuskaitset nagunii pole või kodulehel tarbija eksitamine, et igasugune kaudne seos koroonaviirusega välistab juba kindlustuskaitse on kooskõlas kehtivate seadustega või on tegemist tarbijat eksitava informatsiooniga?
Kui tarbija jätab oma kahjunõude esitamata, kuna kindlustusselts väidab telefoni teel, et tal justkui polekski reisikindlustust, sealjuures ei ole kindlustusselts teinud kindlaks juhtumi asjaolusid ega tegelikku olukorda, võib see viia olukorrani, kus tegelikult kindlustuskaitse alla minev asi jäetakse hüvitamata ning hiljem võib kindlustusselts väita, et nõue on esitatud hilinenult. Minu kindel soovitus on esitada oma kahjunõude avaldused koos dokumentaasete tõenditega tähtaegselt ning oodata ära kindlustusseltsi juhtumist lähtuv hinnang. Kui kindlustusseltsi otsus mitte hüvitada kahjusid ei ole põhjendatud, on võimalik seda vaidlustada tavaliselt ühe aasta jooksul pärast otsuse tegemist.
Artikkel on ilmunud Postimehes.