Mida teha, kui eriolukorra tõttu jääb teenus saamata.

  • Kristina Sööt
  • 30 April, 2020

Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukord on kestnud juba mõnda aega ning vaikselt hakatakse kehtestatud piiranguid ka leevendama. Siiski jäävad veel paljud teenused pikaks ajaks kättesaamatuks või on nende kasutamine osaliselt piiratud. Lisaks ei ole paljud veel lahendanud küsimust, mida teha kui teenus on eriolukorra tõttu jäänud saamata. Kuidas käituda?  

Esimene samm: määratle, lepingu sisu 

Esimese asjana tuleks kõigil ette võtta oma lepingud ja need rahulikult läbi lugeda. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, mis on kokkulepitud teenuse sisu, st mis on teenuse pakkuja kohustused, kuidas tuleb teenust osutada ning kus tuleb teenust osutada.  

Teenuse osutamise koht võib tuleneda ka teenuse iseloomust. Näiteks juhul, kui leping on sõlmitud mõne konkreetse jõusaali külastamiseks, siis ei ole lepingus jõusaali asukoha eraldi väljatoomine reeglina vajalik, kuna teenuse sisust (jõusaali külastamise ja seal olevate masinate kasutamise võimaldamine) tuleneb ka see, et teenust tuleb pakkuda selles konkreetses jõusaalis. Samas, kui teenuse olemus võimaldab seda osutada olenemata asukohast, siis tuleks vaadata, kas lepingus on konkreetne teenuse osutamise koht kokku lepitud. Teenuse sisu määratlemine on oluline, et hinnata, kas teenuse osutaja ka eriolukorras oma kohustusi teenuse saaja ees täidab.  

Teine samm: määratle, kas teenuse osutaja rikub oma kohustusi 

Teenuse osutaja on kohustatud kogu lepingu kehtivuse jooksul tagama, et teenust oleks võimalik kokkulepitud tingimustel kasutada. Vabariigi Valituse korraldusel on aga suletud kõik spordiklubid, koolid on üle viidud kaugõppesse ning huviringide läbiviimine endisel viisil on takistatud. Selleks, et tuvastada teenuse osutaja poolne lepingu rikkumine tuleb pöörduda tagasi teenuse sisu juurde. Eelnevalt on välja toodud näide, kus leping on sõlmitud konkreetse jõusaali külastamiseks. Kuna kõik jõusaalid on tänasel päeval suletud, siis rikub teenuse osutaja oma kohustust tagada jõusaali kasutamise võimalus. Erinev on aga olukord siis, kui näiteks huvikool on viinud oma huviringide läbiviimise kaugõppesse, kuid pakub teenust veebi vahendusel edasi. Sellisel juhul tuleb vaadata, kas lepinguga on teenuse osutamise koht kokku lepitud või mitte. Juhul, kui kokkuleppe puudub, siis huviringi tegevuse üleviimine kaugõppe vormi ei ole lepingu rikkumine ning teenuse pakkuja on oma kohustused täitnud. 

Kolmas samm: kasuta sobivaid õiguskaitsevahendeid 

Kui olete tuvastanud, et teenuse osutaja on lepingut rikkunud tuleb lepingule uuesti pilk peale visata ning uurida, mida saab kokkuleppe kohaselt rikkumise puhul ette võtta. Juhul, kui lepingus vastavad sätted puuduvad aitab seadus. Eriolukord on kaasa toonud olukorra, kus teenuse osutajad ei ole võimelised oma kohustusi kas üldse täitma (nt jõusaalide puhul) või on nende täitmine osaliselt takistatud (näiteks ei toimu huviringid enam samas mahus). Sellest tulenevalt on teenuse saajal õigus alandada teenuse eest makstavat hinda või leping lõpetada.  

Teenuse eest makstava hinna alandamine on võimalik ja kasulik just juhul, kui teenuse osutaja pakub teenust edasi, kuid teeb seda varasemast väiksemas mahus. Juhul, kui teenuse saamine on aga täiesti ära jäänud, siis on mõistlik leping lõpetada. Siiski, kui teenuse saaja ei soovi lepingut üles öelda, kuid teenuse on eriolukorra tõttu jäänud täiesti saamata on võimalik teenuse eest makstavat hinda vähendada nullini. See tähendab, et teenuse eest ei tule tasuda, ajal, mil teenuse kasutamine on välistatud.  

Lepingu lõpetamiseks ei piisa ainult sellest, et teenus jääb kokkulepitud tingimustel saamata, vaid teenuse osutaja peab lepingut oluliselt rikkuma. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse olukorda, kus teenuse saaja jääb olulisel määral ilma sellest, mida ta õiguslikult ootas. Näiteks, juhul, kui olete sõlminud tähtajatu jõusaali kasutamise lepingu, siis asjaolu, et te ei saa jõusaali mõned kuud kasutada ei pruugi olla piisavalt oluline, et leping lõpetada, küll aga on sellisel juhul mõistlik alandada jõusaali kasutamise eest makstavat hinda nullini. Samas, näiteks juhul, kui on sõlmitud tähtajaline ujula kasutamise leping, mis peaks lõppema 31. mail 2020. a on lepingu lõpetamine õigustatud.  

Hinna alandamiseks ja lepingu ülesütlemiseks tuleb teenuse osutajale teha vastavasisuline tahteavaldus. See tähendab, et teenuse osutajat tuleb hinna alandamisest ja uuest hinnast või lepingu ülesütlemisest teavitada. Kui teenuse saaja on vastava tahteavalduse teinud ja teenuse osutaja on selle kätte saanud ongi teenuse eest tasutav hind alandatud või leping lõppenud isegi juhul, kui teenuse osutaja tugineb vääramatule jõule.  

Vääramatu jõud on eriolukorra kehtestamise tõttu muutunud järsku päevakajaliseks. Kuigi vääramatu jõu esinemise korral vabaneb teenuse osutaja tõe poolest vastutusest, siis ei takista vääramatu jõu esinemine teenuse eest makstava hinna alandamist ega ka lepingu lõpetamist.

Artikkel on avalduatud ka Postimehes.