Advokaadid kutsuvad teadlasi üles koostööle – ühiskond ootab objektiivsust ja erapooletust, mitte ärapanemist

  • Kristina Viznovitš
  • 17 December, 2021

Advokaadid suhtlevad enda töös igapäevaselt teadlaste ning arstidega, kelle abiga otsitakse kohtutes õigusselgust. Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaadid Jaanika Reilik Bakhoff ja Kristina Viznovitš pööravad oma arvamusloos aga tähelepanu teadlaste ning teiste erialaspetsialistide kirjatükkidele meedias, mis nii mõnelgi korral on sisaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid, ebaõigeid faktiväiteid ning teise autori sõnade moonutamist. Advokaadid soovitavad argumentide ümberlükkamisel olla ettevaatlik ning jääda professionaalseks ja viisakaks – täna ootab ühiskond teadlastelt objektiivsust ja erapooletust ning teadusuuringute tulemuste lahti seletamist, mis aitab inimestel langetada teadlikumad otsused tervist puudutavates küsimustes. Samuti leiavad nad, et ebakohaste väärtushinnangute ning ebaõigete faktiväidetega teisest spetsialistist ebapädeva mulje jätmine oma argumentide tugevdamise nimel ei tohiks olla aktsepteeritav.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaadid Jaanika Reilik Bakhoff ja Kristina Viznovitš:

Aina aktuaalsemaks muutub erinevate teadlaste ja spetsialistide poolt COVID-19 teemadel artiklite avaldamine. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi, mistõttu võib artikli avaldamine kaasa tuua vastuartikli, milles tuuakse välja vastuartikli autori hinnangul esialgselt avaldatud artikli kitsakskohad ning mille eesmärgiks on üldjuhul ka algselt avaldatud artikli autori seisukohtade ümber lükkamine.

Avalik arutelu ning teineteise argumentidele või eksimustele tähelepanu juhtimine on igati tervitatav, kuid seejuures tuleb teise autori poolt esitatud väidete tsiteerimisel ja tõlgendamisel ning argumentide ümberlükkamisel olla ettevaatlik ning jääda professionaalseks ja viisakaks. Asjaolu, et teine isik on teistsugusel seisukohal ei tähenda, et selle isiku seisukoht oleks automaatselt vale. Suure tõenäosusega on tegemist hoopis probleemi ühe tahuga ning ainult erinevate arvamuste vahetamise tulemusel on võimalik jõuda tõele kõige lähemale.

Enda artikli avaldamisel tuleks vältida teiste autorite kohta ebakohaste väärtushinnangute avaldamist ning ebaõigete faktiväidete esitamist, sealhulgas tuleks vältida eelneva autori sõnade moonutamist. Viimasel juhul võib hoopis autor ise toime panna õigusrikkumise ebaõigete faktiväidete esitamise näol. Olukord, kus ebakohaste väärtushinnangute ning ebaõigete faktiväidetega püütakse teisest spetsialistist jätta ebapädev mulje, eesmärgiga muuta oma argumendid tugevamaks, ei tohiks olla aktsepteeritav.

Nii ebakohaste väärtushinnangute esitamine kui ka isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete faktiväidete avaldamine on võlaõigusseaduse kohaselt õigusvastane ning isikul on õigus nõuda väärtushinnangute avaldamise lõpetamist ning ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Ebaõigete andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist on isikul õigus nõuda ka juhul, kui andmete avaldamine ei ole õigusvastane.

Tänases olukorras, kus erinevat infot on äärmiselt palju, ootab ühiskond teadlastelt objektiivsust ja erapooletust ning teadusuuringute tulemuste lahti seletamist, mille pinnalt saaksid ühiskonna liikmed võtta vastu informeeritud ja teadlikud otsused nii enda kui ka oma lähedaste tervist puudutavates küsimustes. Väga tervitatavad oleksid erinevaid arvamusi jagavate teadlaste ühisartiklid, kus on käsitletud nii poolt- kui vastuargumente korraga ning kus autorid aktsepteeriksid teineteise eriarvamusi. See aitaks luua ühiskonnas siduvust ja taastaks usalduse, mida on täna väga vaja. Eriarvamuste massiline avaldamine tekitab aga ühiskonnas vaid lõhestumist ja usaldamatust ning seda eriti juhul, kui enda seisukohtade läbisurumiseks asutakse rikkuma teisel arvamusel oleva kolleegi isikuõigusi.

Artikkel ilmus ka Tartu Postimehes.