Jaanika Reilik-Bakhoff: koroonavaktsiin toob kohustusi.

  • Jaanika Reilik-Bakhoff
  • 15 detsember, 2020

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette tööandja kohustused töötervishoiu korraldamisel ja tööohutuse tagamisel. Muuhulgas näeb see ette, et tööandja on kohustatud ka ajaliselt kehtivat riskianalüüsi uuendama, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise.


Käesoleval aastal on COVID-19 saanud kindlasti uueks bioloogiliseks ohuteguriks, mis nõuab enamikelt tööandjatelt riskianalüüsi uuendamist. Kui riskid on hinnatud, tuleb tööandjal koostada tegevuskava, mille alusel neid ohte hakatakse tõrjuma, sh takistatakse pandeemia mõõtmed võtnud nakkushaiguse levikut. Selleks saab olla lisaks üldisele desinfitseerimise ja distantsi hoidmise kohustusele, ka näiteks isikukaitsevahendite (maskid, visiirid jms) kasutamine. Tegevuskavas ettenähtud tegevused on üldjuhul töötajale kohuslikud.


Uuest aastast tekib ilmselt ka Eestis COVID-19 osas nn tõhus vaktsiin, mis seab tööandjale ka selles osas täiendava kohustuse. Vabariigi Valitsuse 05.05.2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ sätestab, et kui ohtu pole võimalik kõrvaldada, peab töötajate terviseriski vähendama võimalikult madala tasemeni, mh tagades vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Tööandja peab konsulteerima töötervishoiuarstiga töötajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse üle. Töötajate vaktsineerimine toimub tööandja kulul. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal nakatumine bioloogilise ohuteguriga või haigus, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes. Vajadusel tuleb töötajatele tagada vaktsineerimise võimalus, selgitades neile vaktsineerimise vajalikkust.


Eelnevast tulenevalt tuleb tööandjal ennast uuel aastal kurssi viia, kas tal on kohustus oma töötjatele vaktsineerimine organiseerida. Siiski on Eestis vaktsineerimine vabatahtlik, mistõttu ei saa tööandja muuta vaktsineerimist töötajale kohustuslikuks. Tööandjal on kohustus töötajatele vaktsineerimise vajalikkust selgitada, soovitatav on vaktsiinist keelduvatelt töötajatelt võtta seega allkiri, et neile on vaktsineerimise vajalikkust selgitatud, tõendamaks, et tööandja on oma kohustused täitnud.

Kui vaktsineerimine on ettenähtud riskianalüüsi ja tegevuskavaga ning kinnitatud ka töötervishoiuarsti poolt, siis ei tule selle pealt tasuda erisoodustusmaksu (juhul kui vaktsineerimine on tasuline: esialgu on 2021. a lubatud covid-19 vaktsiini tasuta). Siiski kui mõnel töötajal ettevõttes vastav bioloogiline ohutegur puudub (nt töötaja töötab kodukontoris regulaarselt), siis puudub tööandjal kohustus sellele töötajale vaktsineerimine organiseerida, kuid kui ta siiski otsustab selle korraldada, on Maksu- ja Tolliametil õigus küsida selle eest erisoodustusmaksu tasumist.

Artikkel ilmus väljaandes Tartu Postimees.